Homme on ERKI moeshow. Ja meil oli vaja muidugi üks päev varem kohale tulla, et kõik linna parimad kaltsukad läbi käia. Printisin kodus Tallinna kaardi välja ja märgistasin kõik tähtsamad sihtpunkitd ära. Nii me käisimegi Tallinna kesklinnas kaart näpus ringi nagu turistid. Mul oli valida, kas võtan kõrged kingad ja väikse koti või madalad kingad ja suure raske kaamerakoti. Teine variant muidugi.
Eva tungival nõudmisel läksime esimesena Stradivariusesse, kuna ta sai (ammu-ammu) oktoobris Tenerifelt Stradivariuse outletist vinkud haaremipüksid. So, big DISAPPOINTMENT! Vähemalt Eva jaoks. Minu jaoks lihtsalt üks suur hunnik ülehinnatud trikotaaži ja trikotaaži. Bershkas olid isegi lahedamad asjad, mis sest, et miski mulle selga ei läinud. Ma arvasin et 34 on S.
Next stop was Baltajaama turg. Sinna jõudsime jällegi kaardi abiga, kuigi me algul jalutasime sealt kogemata mööda. Me arvasime, et see asub mõnes tsiviliseerimata kohas, kuigi elu kees, vähemalt vene keeles. Odavad maasikad, laada meeleolu, kole aluspesu, rohelised retuusid, vanaraud(kulbid, fotokad, mutrid). Kaltsukate trend on palju kingi, kotte(kõik odavad olid koledad). Eva esimene võit oli 122 cm inimeste mõõtu teksajakk, mille eespoolel on neetidest südamed(mille lahtinokitsemisega ei saanud ta hakkama, sest ta, kaval tüdruk, kasutas selleks hambaid). Vöid oli lademetes. Ma valisin ühe välja, avastasin et seal peal oli kuldne ankur, ostsin selle kohe ära. Üritasime natuke tingida ka, põrusime juba esime lausega ning ostsime oma kauba 5 krooni kallimalt. Juba poest väljas olles mõistsime, et vöö peal oev junn, pole kindlasti mitte ankur. Uurisime&puurisime erinevaid vahvaid kioskeid. Ja Eva leidis omale neitsi maarjaga medaljoni. Sisenesime ka ühte tavalisse second-handi ning müüa püüdis meid nina pidi vedada ning seletas meile, et tal pole õrna aimugi, kuidas Anni valitud jakk oli 25-krooni letti sattunud. Jakk 75 krooniga kaubaks ei läinud.
Võtsime suuna kuulsa Paavli kaltsuka juurde. Esimene neljandik teest möödus rahulikult, edasi lõppes meie kaart ära ja läksime edasi puhtalt Eva vaistu järgi. Kohati tundus juba, et olime juba kusagil Kopli tänava lõpus, st. pärapõrgus. Meie jaoks on Paavli kaltsukas tuntud selle poolest, et ükski tallinlane ei tea kus see asub, nii et jala väsimus ja tühja kõhu tunne kadus kohe kui leidsime Paavli tänava. Kulus veel mõned minutid, et õige maja üles leida. Tänavasilti "Paavli 6" omasid lausa 3 maja. Ankruga kuldsed nööbid päästsid Paavli kaltsuka meie maa tasa tegevast arvustusest. Pluss meeleolu lõi vene keelne tantsumuusika. Vahva müüja suhtles meiega samuti vene keeles ja rikastas seda viipekeelega. Rohkem positiivseid omadusi selle poe juures ei leidnud.
Siis koges Eva oma esimest trammisõitu. Kõht lõi pilli aga siiski läksime KUMU'sse. Et meie päeva mõne kultuursema elamusega rikastada. Esimesed näitused olid lillemotiividest ja maalikunstist. Üksluine Eva meelest. Siis oli seal tore Stalinismi näitus- sotsrealism. Eduard Wiiralti kõhedust tekitav näitus. Ja alaealistele mitte sobiv näitus, mis koosnes joonistustest, mida tegid ja teevad meie klassivennad ajast-aega. Viimane ja kõige lahedam "Asjade seis", sellest näitusest näide. Suur postament ja selle sees väike must sokk. Kena, eksole?
Hetkel laulame Blondieyoutubekaraoket ja moshime Popidiodi ning B.Bardot-ga koos.
Kohe-kohe manavad pildid ka ennast siia.
PS! Selle teksti autorinna on Eva Liina Klliman
( Klliman ? ) ning kui teile see tekst ei meki siis teadke, et Anni on varsti jälle vormis.
Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.

anni koleda akna juures

vöö kuskilt poest

eva on eksinud

eva bigsmile ( muide originaalpilt oli täiesti punane , ning sellepärast ongi eva nägu veits ka ka )
väike anni ja suur eva :)
pildid tulidki , ( ja muide , kui te imestate , kust see suurepärane töötlus tuli , siis see on minu ehk TUULI tehtud ) tsau !